Kunst kronoloogiliselt: kõige tähtsamad ajastud, mida peaksid teadma

Kuigi kunstiajalugu saab õpitud juba keskhariduse omandamisel, on see täis nii palju põnevaid ajastuid ja nüansse, et kõik nendest ei jää meeldegi. Kunstiajalugu ulatub 27 000 aasta taha, kust pärinevad esimesed koopamaalingud, seega on kunst sisustanud inimeste elusid enamgi kui kaua!

Kui sa oled mõelnud, milline on täpne kunstiajaloo kronoloogiline järjestus, siis siin on põgus ülevaade üheskoos ajastu omaduste ja oluliste mõjutajatega.

  • Kiviaeg – kõige esimesteks joonistusteks olid koopamaalingud ning megaliitsed struktuurid ja viljakust kujutavad skulptuurid. Märkimisväärsed teosed on näiteks Stonehenge ja Willendorfi naine.
  • Mesopotaamia – sel ajastul keskenduti sõdalaskunstile. Head näited on Hammurabi koodi kujundus, Ishtari värav jms.
  • Egiptus – tähelepanu pöörati hauatagusele elule, keskendudes püramiididele ja hauajoonistustele. Sellest ajastust pärinevad näiteks püramiidid ja Nefertiti büst.
  • Vana-Kreeka ja Helleni ajastu – Kreeka idealism ei ole kellelegi võõras. Filosoofia, täiuslikud proportsioonid ja arhitektuuriline kord – need omadused saatsid Vana-Kreeka ajastut.
  • Vana-Rooma – rooma kunst oli praktiline ja maalähedane. Head näited on tänaseni säilinud Colosseum ja Pantheon.
  • Bütsantsi kunst – islami mõjutused on tänini vaieldamatu olulisusega. Hagia Sophia illustreerib selle ajastu arhitektuuri ja mosaiikset kunstisuunda hästi.
  • Keskaeg – aastad 500-1400 olid mõjutatud kelti, karolingi, renessansi ja gooti voogudest. Notre Dame, Durhami katedraal ja Cimabue on head näited, kuid samast ajastust leiab mõjutusi isegi Eestist.
  • Varane renessanss – aastatel 1400 – 1550 kujundati klassikalist kultuuri ümber. Donatello, Michelangelo ja Raphael on siiamaani teadatuntud igale kunstisõbrale.
  • Manerism – 16. sajandil hakkas kunst purustama müüte. El Greco on selle kunstivoo üks olulisimaid esindajaid, kes näitas, kuidas kunst võib piire murda.
  • Barokk – sel ajastul oli kõik suursugune ning jumalik. Versailles palee, Reubens ja Rembrandt näitavad hästi, mida kujutab barokk ning selle rikkalik luksus.
  • Neoklassitsism – selles voos elustati El Greco stiil roomaliku graatsiaga. David, Ingres ja Canova esindasid seda suunda kõige paremini, olles inspireeritud samas ka tööstusrevolutsiooni mõjudest.
  • Romantism – kujutlusvõime ja individuaalsus hakkasid võidutsema tänu mitmetele revolutsioonidele. Delacroix ja Turner on ühed silmapaistvamad selle ajastu loomeinimesed.
  • Realism – enam ei maalitud kujutluspilte, vaid tegelikku elu. Tähistati kesk- ja alamklassi ning ei ülistatud kõrgklassi. Millet, Corot ja Courbet suutsid selliseid elukilde esitleda eriti hästi.
  • Impressionism – see ajastu on tänapäeval tõenäoliselt üks kõige tuntumaid tänu kunstnikele nagu Monet, Manet, Degas ja Renoir. Põneva stiili puhul kasutati valguse mängu ning väikeseid ümaraid pintslilööke, mis tekitasid eriti omapärase välimuse.
  • Postimpressionism – ehkki endiselt inspireeritud impressionismist, hakati selle suunaga pisut võitlema stiili vastu. Selle suuna tuntuimad esindajad on näiteks Van Gogh, Gauguin ja Cézanne.
  • Fauvism ja ekspressionism – kui impressionism oli värvikas, kuid üpris mahe, siis ekspressionism muutus väga julgeks. Matisse, Kirchner ja Kandinsky näitavad oma töödes nende suundade olemust väga hästi.
  • Kubism, futurism, konstruktivism, supremativism – sama keerulised nagu on nende suundade nimed, on ka nende suundade olemus. Kõik mainitud suunad elustasid kunsti täiesti uudsel viisil, olles eksperimentaalsed ning uuenduslikud. Picasso on üks nende suundade “isasid”.
  • Sürrealism – kui eelmised suunad olid omapärased, siis sürrealism viis asja täiesti teisele tasandile pööraste teostega, mis uurisid alateadvust ja unenägusid. Üks selle voolu tuntuimaid esindajad on Dali.
  • Abstraktne ekspressionism ja popkunst – 40-ndatest 60-ndateni kestnud voolud olid inspireeritud teise maailmasõja järgsest maailmast, kujutledes abstraktset maailma. Pollock, Gorky, Warhol ja Rothko on oma teostes olnud igati uuenduslikud.
  • Postmodernism ja dekonstruktivism – tänaseni kestev suund segab omavahel kokku varasemaid ajastuid. Inspireerivate kunstnikke sekka kuuluvad näiteks Zaha Hadid ja Gerhard Richter.

Mida toovad meile 2020-ndad aastad ning kas võime näha mõnda uut stiili? Elame-näeme!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga